Riigikaitse – kas üldine kaitseväeteenistuskohutus või palgaarmee?
vljapet, lisavarustust. Niteks Soome on suutnud moodustada endale 490
000mehelise sjaaja armee ja aastas on kaitsekulutusted 1,8 miljardit dollarit.
Teoreetliselt suudaks Eesti endale luua suurearvulise palgaarmee, aga kuna Eesti
on vikeriik, siis see ei oleks kasulik, kuna palgaarmeed saavad lubada vaid
suurriigid, niteks USA ja hinenud Kuningriik. Mlemal riigil on aktiivarmee,
mis phineb palgalisel kaaderkoosseisul. Unustatakse, et mlemal riigil on
olulisel kohal ka armee reservkomponent. Niteks seoses Iraagi kampaaniaga
kutsuti USAs aktiivteenistusse 201 099 rahvuskaardi ja muud reservvelast.
Samuti oleme ldise kaitseveteenistuskohustusega taganud endale rohkearvulise
reservarmee olemasolu, mis tidavad erinevaid lesandeid, niteks osutavad
vastupanu agressorile, koolitavad noori sdureid ajateenistuseks, osalevad
vlismissioonidel ning looduskatastroofide korral osutavad abi
tsiviilelanikkonnale. Vikeriigi ja suurriigi julgeoleku tagamise kige suurem