keskmiselt 6-12 mm Hg. Sissehingamisel kopsuveresoonte maht suureneb, väljahingamisel väheneb. Lamades on kopsude verega täitumine suurem kui istudes või seistes. Kehalisel tööl suureneb verevool kopsudesse, kuid vererõhk kopsuveresoontes muutub vähe. See jääb konstantseks verevoolu suurenemisel 2-3 ja isegi enam korda. Ainult töö alguses võib kopsuarterites rõhk tõusta 4-5 mm Hg, mis on põhjustatud reservkapillaaride avanemise hilinemisest. · Vereringe kehalisel tööl. Lihastööks vajalik energia vabaneb orgaaniliste ainete oksüdeerimisel. Seetõttu suureneb hapniku tarbimine kehalisel tööl tunduvalt. Kuna hapnik transporditakse kudedesse verega, siis aktiivsete organite, eriti skeletilihaste ja südame verevarustus peab töö ajal suurenema. Kudede verevarustuse muutused tekivad juba tööeelsel (stardieelsel) perioodil. Tööks
kõrgem veenides on see keskmiselt 6-12 mm Hg. Sissehingamisel kopsuveresoonte maht suureneb, väljahingamisel väheneb. Lamades on kopsude verega täitumine suurem kui istudes või seistes. Kehalisel tööl suureneb verevool kopsudesse, kuid vererõhk kopsuveresoontes muutub vähe. See jääb konstantseks verevoolu suurenemisel 2-3 ja isegi enam korda. Ainult töö alguses võib kopsuarterites rõhk tõusta 4-5 mm Hg, mis on põhjustatud reservkapillaaride avanemise hilinemisest. 17. Vereringe kehalisel tööl. Lihastööks vajalik energia vabaneb orgaaniliste ainete oksüdeerimisel. Seetõttu suureneb hapniku tarbimine kehalisel tööl tunduvalt. Kuna hapnik transporditakse kudedesse verega, siis aktiivsete organite, eriti skeletilihaste ja südame verevarustus peab töö ajal suurenema. Kudede verevarustuse muutused tekivad juba tööeelsel (stardieelsel) perioodil. Tööks ettevalmistumisel
annaabi.ee 
