mingit definitsiooni või teooriat, vaid tuleb lihtsalt teada, et sellist ja sellesarnaseid asju kutsutakse kunstiteosteks. 1654 Margit Sutrop Teooriad, mis väidavad, et kunstil on mingi ühine nimetaja -- et kunst on "tähenduslik vorm", "väljendus", "jäljendus" või "oskus luua stiimuleid esteetiliseks elamuseks" -- võivad Kennicki meelest parimal juhul juhtida meie tähelepanu kunstiteoste teatud omadustele, nn perekonnasarnasustele (family resemblances). Aga kunsti defineerida nad ei suuda. Artiklis "Teooria osast esteetikas" (Weitz 1956) väitis Morris Weitz, et nii nagu ei saa defineerida "mängu", ei saa ka defineerida "kunsti", sest mõlemal juhul on tegemist avatud mõistega. Suletud mõisted on Weitzi meelest võimalikud vaid loogikas või matemaatikas, kus mõisted konstrueeritakse j a defineeritakse lõplikult. Juhtumid, mille puhul me mõistet "kunst" kasutame, pole täpselt piiritletud, need kuuluvad pidevalt
To get them flowing again, Pers z launched, in 1944, a major effort to break the M-138. This top State Department system was a Jefferson cylinder in strip form—the alphabets are "peeled" off the disks and stretched onto paper strips. The work was primarily mathematical, with Hans Rohrbach, a 37-year-old doctor of mathematics, playing a leading role. Rohrbach and Miiller first divided the messages into "families" enciphered with the same strip arrangement, using repetitions as family resemblances. This meant that, in a given family, the first strip was always the same, the second was always the same, and so on. Stereotyped beginnings gave the crypt- analysts many plaintext assumptions—Miiller was as adept at spotting words here as with the code. On each strip, the plaintext stood an unknown distance from the ciphertext. By comparing many such equivalents, both within a single strip and with the help of information from neighboring strips, the cryptanalysts mapped the letters on the
annaabi.ee 
