"reseedaliblikad" - 1 õppematerjal

Põualiblikad

Röövikud toituvad seahernestel (aas-seahernes, kevadine seahernes, mägi- seahernes) ja harilikul nõiahambal, nukkuvad rohukulus (köidisnukk) ja nukud talvituvad. Ei esine eriti sageli. (Viidalepp, Remm 1996: 205) Möödunud suvel võis minu koduümbruses kohata nii kevad- kui suvist sinepiliblikate põlvkonda. 4 Sinepiliblikas härjasilmal toitumas 05.07.2013 2.2. Reseedaliblikas (Pontia edusa) Euroopas esineb neli liiki. Reseedaliblikad on levinud Euraasias, Saksamaast Kuriilide ja Jaapanini. Paljunemisala põhjapiir asub Tatra mägede lõunanõlvadel ja Valgevenes. Lõuna- ja kagutuulte toetusel rändavad nad Eestisse. Soodsatel aastatel leitakse kümneid isendeid. Tiibade sirulaius on 3,6-4,8 cm. Liblika tiibade põhivärv on valge, esitiibade tipud on mustade tähnidega mis moodustavad lihtsaid mustreid. Esitiiva ülaserva keskosas on must tähn mida poolitab valge laineline joon