Maailmakirjanduse lühiülevaade
Seda kasutasid ära
sufistid, kes uskusid, et mõtiskluste ja meditatsiooni abil on võimalik juba eluajal
jõuda paradiisini. Veinist luuletas Abu Nuwas.
2. Zuhd askeetlik luule. Vastukaaluks esimesele, kristluse eeskujul. Kuigi askeetlus on
islamis keelatud, on see luule mõnes mõttes lubatud, põhjendatuna islami ramadani
traditsioonist. Askeetlikku luulet viljeles al-Ma'arr.
Islamis usutakse, et Koraan on ilmeksimatu ja reprodutseerimatu. Mõnedki vaidlesid sellele
vastu, nt al-Ma'arr, kes kirjutas teose, mida nimetas oma versiooniks Koraanist. Hea luuletaja
suutis kasutada õigesti kõiki retoorikavõtteid ja anda oma mõtte edasi erilisena, olenemata
sellest, mis see mõte olla võis.
Edaspidi hakati minema tagasi vanemate traditsioonide juurde, koostati luuleantoloogiaid.
Tuntuim on 9. sajandist pärit ,,Laulude raamat", mille koostas al-Isfahn.
Adab proosa vaheldub luulega.