Evolutsioon: usk, Darwin
(v.a. väike osa, mis on homoloogne X kromosoomiga) Seega, kuigi ka rekombineerumine on mutatsioon, on ta sedavõrd
erimoodi mutatsioon ja sedavõrd spetsiifiliste mehhanismidega tagatud, et on kasulikum mitte kasutada tema puhul
üldmõistet.
Populatsioon varieerub ka vahetult võime alusel anda järglasi: st. isendid erinevad selles aspektis. Ja kuigi
evolutsioonilises plaanis ongi see kõige olulisem näitaja, tuleb siinkohal olla analüüsil täpne: reprodukriivsus puhtal
kujul on juba finaalne etapp - eelnevalt on LV’l olnud võimalus kõige mitmekesisemaks valikuks hoopis muude
tunnuste vahel alates munaraku viljastumisest peale. Mõõta reproduktiivset edukust "puhtal kujul" ei ole kuigi kerge,
sest see eeldab ühtlasi täpset teadmist sellest, kui palju järglasi jõuab omakorda suguküpsesse ikka järgmises
põlvkonnas.
Mutatsioonide ja rekombinatsiooni tulemusel tekkivad variatsioonid on juhuslikud adaptatsiooni suhtes. See