Tarbimissotsioloogia
oma asja, kuid kudias siis on nii, et kõik teevad oma asja? Samad riided jne.
Kuid moega ühildumine on Wilsonil samamoodi nagu Simmelil: negtiivse märgiga
konformism. St alternatiivmood ei ole mingi kõrgem ideaal. Vaba ja isiklik mood kui
miski, mis eksisteerib ainul kuskil subkultuurisõgavustest?
60ndate müüt vabast riietusest on seotud teise müüdiga, et formaalss on alati
repressiivne. Kuid rituaaide repressiivsus on midagi muud kui repressivsed rituaalid. Æ
Seab kahtluse alla kogu Frankfurti ja valeteadvuse.
Me oleme küll sotsiaalselt konstrueeritud, kuid otsime ikkagi kultuuris pragusid, mmis
pakuks vabaduse momente.
Kasutusväärtste juurde tagasi minna ei saa. Funktsionalism on asjade tegelik ilu. Kasutus
on midagi muud kui ära kasutamine. Tänapäeva tarbimine on ära tarbimine Æ
puritaanlus. Vastupidi: moodsus ja nading on autentsus.
Mood on üks etseetilistest vabadustest, mis aitab alternatiive leida kui kunst
annaabi.ee 
