Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
kae olemasolu põhjustab nägemise puudumist- ja mida ,,parem" on kae, seda ,,hullem"
on nägemine), kuid ei samastu sellega /does not consist in it/.
(7) See kontseptsioon ei ole a priori ,,metafüüsiline", vaid on empiiriliselt kinnitatav
tähenduse analüüsi läbi, kus iganes kasutatakse sõnu ,,hea" ja ,,kuri" või nende
ekvivalente.
Jungile kuulub meie agaraim toetus ning sümpaatia selles, et taunida kurja alahindamist, mis
viib selle repressioonini ühes hävitavate tulemustega, mis sellest üksikisiku psüühe ja
ühiskonna jaoks järgnevad; kuid me ei suuda leida tõendeid selle kohta, nagu oleks privatio
boni kontseptsioon sellele kaasa aidanud. Teisest küljest ei suuda me leida mingit arusaadavat
tähendust (rääkimata ihaldusväärsest), sellises jungilikus kontseptsioonis, nagu seda on ,,varju
assimileerimine", kui seda ei tule mõista mingi puuduliku hea (mis on põhiolemuselt väärtuslik