2. Maailmasõda
ei suutnud oluliselt nõrgestada Saksamaa sõjalis-tööstuslikku potentsiaali, kuid nõudsid sadu tuhandeid
ohvreid Saksamaa tsiviilelanike seast. 17. jaanuaril 1944 teostatud kuninglike õhujõudude
pommirünnakut Berliinile taunis isegi Briti parlamendi ülemkoda.
Samas oli lääneliitlaste õhurünnakutel siiski vähemalt strateegiline eesmärk. Sõjaaastail
tugevnenud nõukogulikel repressioonidel puudub aga igasugune põhjendus. Esimesed otsesed tõendid
kommunistliku reziimi korraldatud massilistest tapatalgutest avalikustasid sakslased 13. aprillil 1943,
süüdistades Nõukogude võime 4500 Poola ohvitseri mõrvamises. Nimelt leiti Katõnist Smolenski
lähedalt Nõukogude Liidu julgeolekujõudude teostatud veresauna ohvrite ühishaud. Kuid Moskva ei
piirdunud ainult naaberriikide ohvitseride hävitamisega. Nõukogude kodanikest represseeriti 1941. aastal
esimestena volgasakslased
annaabi.ee 
