"repressiivpoliitikast" - 1 õppematerjal

Eesti uusima aja ajalugu

kuni 45 aastased mehed. 1919 alguseks oli aktiivsete võitlejate koguarv rahvaväes kasvanud 6000 meheni ja kasvas edasi. Vabadussõjas käis sõjast läbi umbes 100 000 meest. Rahvaväe max suurus ulatus 86 000 meheni. Meeste allumine mobilisatsiooni korraldustele paranes seoses AV autoriteedi kasvamisega ning Punaarmee suhtes poolehoiu vähenemisega. Deklaratsioon (?). Eesti rahva enamik toetas selleks ajaks juba omariikluse ideed. Lisaks teated enamlaste repressiivpoliitikast. AV oma autoriteedi suurendamiseks kasutas ka jäiku vahendeid: asutati sõjaväljakohtud, milles karistati desertööre ja mobisatsioonist kõrvalehoidjaid jne. Teatud rahva osas toimus dets keskpaigas meeleoluline murrang. Saadi aru, et keegi teine Eestit Punaarmee sissetungi eest kaitsma ei tule. See ei olnud veel murrang terve rahva jaoks, pigem nende jaoks, kellele iseseisev EW oli eesmärk, kuid kes siiani olid passiivseks jäänud. Üksteise järel hakkasid tekkima vabatahtlike väeosad