Nõukogude Liidu ajalugu
Ajakirjanduses
kehtis tsensuur, üldrahvalikud kogunemised olid välistatud, Vm oli üsna politseiriigi iseloomuga.
Teostati riiklikku jälitamist kõigi teisitimõtlejate suhtes, oli loodud Riiklik Salapolitsei e
sandrarmeeria ja Kaitsepolitsei e ohranka. Algselt olid mõlemad loodud selleks, et võidelda pol
terrorismiga, aga järk-järgult laiendasid ise oma mõjuvõimu, neist kujunes kõigi teisitimõtlejate ja
režiimikriitikute vastane tegevusvahend. NL-aegse repressiivaparaadiga võrreldes oli nende tegevus
pehme. Vm-le oli omane suunitlus impeeriumi unifitseerimisele, ühtlustamisele, venestamisele.
Kõikidel riiklikel ametikohtadel eelistati vene rahvusesse kuuluvaid õigeusklikke vene riigi
kodanikke. Takistati vähemusrahvuste tegevust, sildistati tihti rahvusliku separatismiga. Vm
keskvõimude seisukohalt oli tegemist ilmselt impeeriumi tugevdamisele suunatud
unifitseerimispoliitikaga. Kohalikud rahvad tundsid omal nahal ennekõike kui venestamist.