Eesti ajalugu 1939-1941
otsustusvõime oli piiratud okupatsioonivõimude käskude-korraldustega.
Jätkusid massilised kohtuvälised repressioonid. Need algasid 1941. a. suvel metsavendade
ebaseaduslikest tegudest ning omandasid õige hoo Saksa julgeolekuteenistuse (SD)
rakendumisega. Okupatisooniaastail hukkus Eestis koonduslaagrites 125000 inimest. Neist
põhiosa moodustasid nõukogude sõjavangid ning Lääne-Euroopast toodud juudid; eestlasi oli
tapetute hulgas 4000-5000. Seejuures olid represseerijateks enamasti eestlased.
Pahameelt põhjustas saksastamisele ja natsionaalsotsialismi pealesurumisele suunatud
kultuuripoliitika. Kui saksastamisel jäädi suhteliselt tagasihoidlikeks, piirdudes vaid saksa
keele süvendatud õpetamisega koolides, siis natsismi ideoloogia levitamisele pandi erilist
rõhku. Vastavasisulise propagandakirjanduse väljaandmise kõrval keelustati ,,vaenlaste"
(juutide, prantslaste, inglaste, venelaste) kultuurisaavutuste mainimine, vaikiti maha osa eesti
annaabi.ee 
