Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"representeeriv" - 3 õppematerjali

õpiküsimustik 2
2
docx

õpiküsimustik 2

1. Palun defineeri kujund. Kujund on mõtlemise mentaalne element või Palun defineeri mõiste. representatsioon, mis on seotud kogemuste, mälu Selgita, mille poolest ning ruumilise ja loova mõtlemisega. erinevad kujund ja mõiste teineteisest. Too oma Mõiste on mentaalne nähtusi, esemeid ning näide nii kujundi kui ka elusolendeid representeeriv element, mis on mõiste kohta. / tähistatud sümboliliselt ja on seotud mälu, järeldusoskuse, õppimise, otsustamise ja kategoriseerimisega. Kujund on analoogsed mentaalsed represresentatsioonid, mõisted sümbolilised mentaalsed representatsioonid. Kujundi näide: mu kujutlustes on pilt minu isast.

Psühholoogia → Psüühika põhifunktsioonid
3 allalaadimist
Filosoofia mõisted
11
doc

Filosoofia mõisted

tegelikult. Mis on ühe jaoks veenev, ei pruugi seda olla teise jaoks. 6. Representatsiooniteoorad ja nende kriitika. Tähtsamad esindajad. Tegu on vanima ja pikaajalisema arusaamaga kunsti loomusest. Mõttele, et kunst on jäljendus (mimesis), panid aluse Platon ja Aristoteles. Kunsti peeti valdavalt millegi sekundaarseks jäljenduseks. Alles romantismiga hakati uskuma kunstniku loovasse eneseväljendusse. Kunst hakkas muutuma inimelu igapäevaseks osaks, ning seega väheneb kunsti representeeriv roll. Siiski on ka kaasaegses kunstis realistlikul jäljendusel oluline osa. Kahtlemata on jäljendamisel kunstis oluline roll. 20. sajandi analüütilised filosoofid aga küsivad, kas sellisel kunstil on küllaldaselt tingimusi, et seda saab eristada teistest elualadest. Isegi kui jäljendus viitab objektile, siis millele viitab arhitektuur? samuti viitab iga asi millelegi või on millegi kohta ­ teadus, suvaline loba. Mida üldse pidada jäljenduseks? Kas

Filosoofia → Filosoofia
241 allalaadimist
Filosoofia eksami vastused
22
doc

Filosoofia eksami vastused

Mis on ühe jaoks veenev, ei pruugi seda olla teise jaoks. 6. Representatsiooniteoorad ja nende kriitika. Tähtsamad esindajad. Tegu on vanima ja pikaajalisema arusaamaga kunsti loomusest. Mõttele, et kunst on jäljendus (mimesis), panid aluse Platon ja Aristoteles. Kunsti peeti valdavalt millegi sekundaarseks jäljenduseks. Alles romantismiga hakati uskuma kunstniku loovasse eneseväljendusse. Kunst hakkas muutuma inimelu igapäevaseks osaks, ning seega väheneb kunsti representeeriv roll. Siiski on ka kaasaegses kunstis realistlikul jäljendusel oluline osa. Kahtlemata on jäljendamisel kunstis oluline roll. 20. sajandi analüütilised filosoofid aga küsivad, kas sellisel kunstil on küllaldaselt tingimusi, et seda saab eristada teistest elualadest. Isegi kui jäljendus viitab objektile, siis millele viitab arhitektuur? samuti viitab iga asi millelegi või on millegi kohta – teadus, suvaline loba. Mida üldse pidada jäljenduseks

Filosoofia → Filosoofia
105 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun