Postkommunistlik kust, postmodernistlikus olukorras
etableerunud. Raske on siin midagi prognoosida. Paljuski on pendel käinud ühest äärmusest
teise. Pea kõikides postkommunistlikes maades võib täheldada ikonoklastilisi meeleolusid.
Tavaliselt on seda mõistet kasutatud vanade sotsialistlike monumentide mahavõtmise puhul.
Kindlasti oli tendents laiem
Kuna sotsialismi ajal olid eelistatud traditsioonilised kunstiliigid (figuratiivne maal, graafika,
pronksskulptuur), siis on nüüd tuntav väsimus kujutavatest ja representeeritavatest kunstidest.
Selle asemel eelistatakse abstraktset laadi ja kunsti, mis väljub näitusesaalide pidulikust
õhkkonnast. Nii on ka Eestis just elitaarsemas kunstis populaarsed installatsioonid ja
happening'id.
Nõukogude ajal oli populaarne loosung ,,KUNST KUULUB RAHVALE". Paradoks on selles,
et nüüd, kui kunst tõepoolest tuleb rahva sekka, hakkab seesama rahvas protestima. Pole
raske märgata, et paljud meil levinud tendentsid ja vaidlused meenutavad kunsti seisu Läänes
1960. aastatel
annaabi.ee 
