Informatsiooni edasiliikumine ajju saab jõuda tänu keerukatele närvisüsteemi rakkudele. Psüühika funktsioonide nagu mõtlemise, mäletamise, intellektuaalsuse, instiktide, jne. aitab teadvustada väliskeskonna teguritest ja ohtudest kui ka sisekeskonnast tulenevaid muutusi. Psüühika on otseselt seotud käitumise regulatsiooniga. 2. Mis on mentaalne ja mis neuraalne representatsioon? Mentaalse representatsioonina mõistame neid märke või sõnu, millede nägemine kutsub meis esile äratundmise. St. kui pildil on kujutatud nuga ja seda näidatada indiviidile, kelle alateadvuses on see sinna juba varasemalt tekitatud, siis ta saab kohe öelda, et tegemist on noaga ja ta mõistab, millega tegu. Neuraalne representatsioon on see keerukate närvirakkude kogum, mis indiviidil aitab pilti nähes tema ajust selle info koheselt kättesaadavaks teha, ehk teadvustada, et tegemist on noaga ja mis see nuga on.
Mälu eeldab kolme peamist meeldejätmisprotsessi – mällu viimine ja memoriseerimisprotsess; teiseks säilitamine ning kolmandaks (mälu põhieesmärk ehk) mälu taastamine e. reprodutseerimine - protsessid ja representatsioonid, milleta on mõeldamatu kohastumine ja eesmärgipärane tegevus. Info töötluse tulemusena tekib meil mälu mingisugusest oskusest, objektidest, tegevustest jne ja see talletub mingisuguse esindusena ehk representatsioonina, mis on kodeeritud mälusüsteemi. - Mälu on aluseks kõigile teistele tunnetusprotsessidele ning isiksuse kõrgematele omadustele. Mälu on võimalik liigitada modaalsuste järgi (nägemis- , kuulmis- jne); kestuse järgi (sensoorne, lühiajaline, püsi-); säilitatavate teabe-representatsioonide sisu järgi ning sõltuvalt seotusest teadvusega (eksplitsiitne – mälus säilib teave, mida teadvustame, implitsiitne – mälus säilib teave, aga seda ei teadvustata).
annaabi.ee 
