Filosoofia ja ühiskonna arengu paralleelid tööstuslikust revolutsioonist vesinikpommini
Sellel arutluskäigul baseerub hegellik
dialektiline mõttelaad.
Schopenhauer loobus varsti peale mainitud vahejuhtumit igaveseks ülikoolis õpetamast ja
hoidis eemale ka poliitilisest elust. Tema Kantist ja Buddhast mõjutatud filosoofia kujutab
peale Hegeli eitamise siiski ka väga tugevat originaalset panust semiootika kujunemislukku.
Oma keskses teoses ,,Die Welt als Wille und Vorstellung" toob ta välja kaks maailma
kogemise tasandit. Tahtele vastab Kanti ,,asi iseeneses", representatsioonile ehk näilisusele
Kanti fenomen. Kuid erinevalt Kantist, kes väitis, et ,,ding an sich" ei ole mõistuslikult
kujuteldav, leiab Schopenhauer, et kuigi me tahet ei näe, võime vaadelda tema realisatsiooni
kõiges, sh. representatsioonis, kuna kogu maailm põhineb tahtel. Tahte kõikeläbivuse
näitamisega juhatas Schopenhauer teeotsale muuhulgas nii Fr. Nietzche kui S. Freudi, kellest
mõlemast juttu tuleb. Tundub, et kui Hegeli õpetus raamis homo oeconomicuse
annaabi.ee 
