Eksistentsialism
Kõik on seoses. Mina ja minu sõbrad, karjuv naaber
ning isegi jänes, kes elutseb mul puuris. Me mõjutame üksteist ning läbi selle mõjutame iseenda,
teiste kui ka üldist elu ja eksistentsi. Igal sõnal, mõttel ja tundel on lahendus ja vastus. Siinkoha
peal meenub Sacques Lacan konstrueeritud subjektiivsus. Laps, kes on emaüsa, on algupärane
paradiislik ja täiuslik, niipea kui ta sünnib, satub ta sümboolse keele ja märgi maailma. Toimub
inimese represeerimise. Keel on võrk mis kattab kogumi ja siseldab reaalsuse sümboolsesse
korda. Sellist seletust nimetatakse "le stade du miroir" (mirror stage). Selline võrgustik on
paratamatu ning sellest ei pääse keegi, sest vabadus on vangistus. Me ei saa iseendaga üksi
hakkama, sest oleme loomu poolest karjaloomad. Me vajame juhti, kes käseks, sest siis on meil
suund ja samas ei ole vastutust. Me oleme vabad, aga samas puudub võim. Aga inimene tahabki
kõige rohkem just võimu
annaabi.ee 
