"Küla põleb kahest otsast" näitab eesti üliõpilase kohanemist Rootsi oludega kõrgelt hinnatud humoristliku jutustamise pärast R. Kolga parim proosateos on romaan "Sulajää" Triloogiad Stockholmi triloogia: "Et mitte kunagi võita", "Mõned päevad septembris", "Truudus elu vastu" kujutavad pagulassaatusi. Triloogia "Vallavanema pärandustomp", "Elu edeneb", "Ajad muutuvad" kujutab reportaazlikult vapside liikumist ja Isamaaliidu moodustumist Eesti Vabariigis. Triloogia lõpuosa vaatleb 1940. 41. a. dramaatilisi sündmusi LõunaEestis. Teosed Ütsik täht: võõral maal kirutõdu laulu 1946, 1989 Kõiv akna all 1952 Küla põleb kahest otsast 1955, 2000 Vähikuningas 1957 Sulajää 1958 Müüdud sõrmus 1959 Väikemees, miks nutad? 1960 August Mälk 1964 Et mitte kunagi võita 1969
Töö käigus romaan autorile ei meeldinud vahest ka seetõttu, et viimased aastad oli Dostojevski kirjutanud nii-öelda tagaaetuna ja poognate arv võis talle olla tähtsam kui käsitluse lakooniline põhjalikkus. Probleem ise headuse alge ja selle püsimine ning kurjuse toime eeldab põhjalikkust, kuid kes oskab tolleaegsesse Vene perioodikasse süveneda, märkab üsna kiiresti: pärast 1861. aastat elas Venemaa väga reportaazlikult. Romaan ise pole eriti suur, ühekõiteline. Ilmus aastal 1868-1872, seda peetakse paljude poolt psühholoogilise analüüsi seisukohalt üheks parimaks Dostojevski loomingus. Siin tahab autor oma sõnade järgi esitada tõeliselt head ja kõrget inimest. Peategelaseks on ,,idioot", noor vürst Moskin. (A.Meissaar 1935:14). Raamatus on põhiliseks läbivaks teemaks inimese närused nõrkushood- kaitsetu inimene iseenda kohtu ees. Nõrkushood, milleks? On need kellelegi kasulikud
annaabi.ee 
