"reportaazideks" - 1 õppematerjal

Egon Schiele

(Blackshaw 2007) Schiele leivanumbriteks võib pidada seksi ja surmaga seotud teemasid. Ta kasutas seksi kunstilise relvana. Paljud kaasaegsed pidasid teda arvukate autoportreede tõttu nartsissistiks. Schiele maalis end ebamehelikuna, just kui dandy või võika aktina. Tema enesekujutamistes avalduvad melanhoolsus ja äng, mis kunstnikku sageli valdasid. (ArtInfo). Schiele autoportreede uudsus seisneb selles, et neid ei saa pidada ei autobiograafilisteks reportaazideks ega ka enese kangelaslikeks ülistusteks. Poosid neil piltidel on väga haaravad ja portreed demonteerivad isiksuse, eitades selle terviklikkust ja ühesust. Tõelise ja eemalt nähtud isiku vahele on loodud pinge ning see pingestatus tõendab kindla isiku puudumist. Suurem pingestatus avaldub eriti pärast Schiele ,,Klimti perioodi", alates 1910, mil ekspressiivus on viidud viimse piirini ja raske on näha neil autoportreedel portreteeritavat ennast