Südame rütmihäirete tekkemehhanismid
konstantsena, kui mingi mõjutus rakku ei aktiveeri. Sellepärast nimetatakse seda rahuolekus
esinevat konstantset membraanipotentsiaali ka raku puhkepotentsiaaliks. Rahuolekus on
membraan kõige paremini läbitav K+ ioonidele ning sellepärast on puhkepotentsiaal lähedane
K+ ioonide tasakaalupotentsiaalile. Südamelihasrakud, mis ei ole osa juhtesüsteemist, omavad
puhkepotentsiaal -90 mV. Samas sammuandja rakud, mille on loomulik automatism ja mis
repolariseeruvad kuni -60 mV, ei oma pidevat puhkepotentsiaali, vaid genereerivad
regulaarselt spontaanset aktsioonipotentsiaali.
1.1.1. Mehhanismid erutusjuhte süsteemis
Sinuatriaalsõlme rakkude aktsioonipotentsiaal jagatakse kolme faasi. Esimeses neist ehk
neljandas faasis toimub spontaanne depolarisatsiooni, mis käivitab aktsioonipotentsiaali kui
membraanipotentsiaal tõuseb lävipotentsiaalini, milleks on -40 kuni -30 mV.