"repolarisatsioonis" - 1 õppematerjal

Südame rütmihäirete tekkemehhanismid

kiireteks ja aeglasteks) alaldi ja sissepoole alaldi kanaliteks. Sissepoole alaldi K + kanalid jagunevad veel omakorda lekekanaliteks, atsetüülkoliinist-sõltuvateks ja ATP-sõltuvateks kanaliteks1. K+ kanaleid võib grupeerida ka vastvalt stiimulile, mis põhjustab nende avanemist. Sellisel juhul jagunevad K+ kanalid pingest-sõltuvateks ja ligand-sõltuvateks kanaliteks. Pingest sõltuvad kanalid on enamasti kõige olulisemad aktsioonipotentsiaali kuju ja kestuse määramisel. Normaalses repolarisatsioonis mängivad ligand-sõltuvad kanalid väikest rolli, kuid kui neid aktiveerib näiteks atsetüülkoliin, siis võib tänu neile kiireneda repolarisatsioon ja lüheneda aktsioonipotentsiaali kestus. Südamelihasrakkude aktsioonipotentsiaali võib jagada viieks faasiks. Mittesammuandja rakud omavad puhkepotentsiaali, mis on lähedal K+ ioonide taasakaalupotentsiaalile. Puhkepotentsiaal on neljandas faasis väga negatiivne, kuna K+ kanalid on avatud ning toimub