määrava koodoni asendumisel stopp-koodoniga (UAA UAG UGA), nimetatakse tekkinud mutatsiooni mõttetuks mutatsiooniks. Mutatsioone võib jagada veel kahte suurde rühma: Spontaansed mutatsioonid. Indutseeritud mutatsioonid. Nimetatud mutatsioonid tekivad tavaliselt mitmesuguste keemiliste või füüsikaliste tegurite mõjul. Keemilisi ühendeid, mis põhjustavad muatatsioonide teket nimetatakse mutageenideks. Mutageene võib jagada toime järgi kahte rühma: mutageenid, mis toimivad ainult replitseeruvale DNAle lämmastikaluste analoogid mutageenid, mis toimivad nii replitseeruvale kui ka mittereplitseeruvale DNAle alküleerivad ühendid, lämmastikushape. Lisaks mutatsioonide tekkimisele võib toimuda ka sellele vastupidine protsess e. reversioon. Tekkinud mutante nimetatakse siis revertantideks. Reeglina toimub selle protsessi tulemusena esialgse fenotüübi taastumine. 1. Mutatsioonide teke.
Ketovorm A-ga (2 sidet), enoolvorm G-ga (3 sidet). G:C -> A:T transitsioonid (BU lahuses harvasesinevas enool-vormis ja inkorporeerub DNAsse). A:T -> G:C transitsioon (BU inkorporeerub DNAsse tavalisemas ketovormis ja muutub enoolvormiks replikatsiooni käigus). A:T <-> G:C transitsioonid (mõlemas suunas). 2-aminopuriin toimib analoogselt BU-ga, kuid inkorporeerub A või G kohal. 139. Desamiinivad ühendid mutatsioonide tekkel.!!! HNO2 on potentsiaalne mutageen, mis toimib nii replitseeruvale kui ka mittereplitseeruvale DNAle. Põhjustab transitsioone mõlemas suunas A:T <-> G:C. A deamineeritakse hüpoksantiiniks, viimane annab 2 H-sidet ja paardub C-ga. A:T -> G:C transitsioonid. C deamineeritakse U-ks, mis paardub A-ga G asemel G:C -> A:T transitsioonid. G deamiinimisel tekib ksantiin, kuid see paardub ikka C- ga, nagu G-gi ja mutageenset effekti pole. 140. Amesi test ainete mutageensuse määramisel.
keemiarelvana, on mutageen. Sinepigaasi mutageense toime avastas Charlotte Auerbach'i uurimisrühm, kuid nende tulemusi ei avaldatud enne kui sõja lõppedes. Nii sinepigaas kui ka teised keemilised mutageenid kannavad DNA-s asuvatele lämmastikalustele alküülrühmi. Seetõttu nimetatakse selle grupi mutageene alküleerivateks ühenditeks. Keemilisi mutageene saab klassifitseerida ka selle alusel, kas nad on mutageense toimega nii replitseeruvale kui ka mittereplitseeruvale DNA-le (alküleerivad ühendid ja lämmastikushape) või nad on mutageenid ainult replitseeruvale DNA-le (lämmastikaluste analoogid, mis lülituvad sünteesitavasse DNA ahelasse; akridiinvärvid, mis interkaleeruvad DNA-sse, muutes selle struktuuri, nii et see võib soodustada vigade teket DNA replikatsioonil). Lämmastikaluste analoogid 83
keemiarelvana, on mutageen. Sinepigaasi mutageense toime avastas Charlotte Auerbach'i uurimisrühm, kuid nende tulemusi ei avaldatud enne kui sõja lõppedes. Nii sinepigaas kui ka teised keemilised mutageenid kannavad DNA-s asuvatele lämmastikalustele alküülrühmi. Seetõttu nimetatakse selle grupi mutageene alküleerivateks ühenditeks. Keemilisi mutageene saab klassifitseerida ka selle alusel, kas nad on mutageense toimega nii replitseeruvale kui ka mittereplitseeruvale DNA-le (alküleerivad ühendid ja lämmastikushape) või nad on mutageenid ainult replitseeruvale DNA-le (lämmastikaluste analoogid, mis lülituvad sünteesitavasse DNA ahelasse; akridiinvärvid, mis interkaleeruvad DNA-sse, muutes selle struktuuri, nii et see võib soodustada vigade teket DNA replikatsioonil). Lämmastikaluste analoogid Mutageensed lämmastikaluste analoogid on struktuurilt sarnased normaalsete lämmastikalustega, kuid
annaabi.ee 
