Viiruste mõjust inimesele
(Alamäe jt 2000: 22,23)
Viirused jaotatakse nukleiinhappe alusel kolmeks: DNA-viirused (nt herpes, adeno,
papilloom), RNA-viirused (nt punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus), DNA- ja RNA-
viirused (nt HI, B-hepatiit) ja sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused,
viroidid, prionid). (Mäekask)
Viiruse ehitus koosneb kolmest osast: genoom, kapsiid ja ümbris. Genoomis säilitavad
nukleiinhapped pärilikku informatsiooni. Genoom koosneb replikatsioonigeenidest,
struktuurigeenidest ja regulatsioonigeenidest. Need on vajalikud viiruse paljunemiseks.
Kapsiid, mis koosneb viirusosakeste struktuurivalkudest, kaitseb genoomi. Mõnel viirusel on
kapsiid kaetud ümbrisega, mis pärineb reeglina peremeesraku rakumembraanist, mille viirus
lahkudes kaasa võtab. Viirus lülitab ümbrisesse ka oma struktuurivalke. (Alamäe jt 2000)
4
3. VIIRUSTE AVASTAMINE
Viiruste olemus avastati 19. Sajandi teisel poolel, kui võeti kasutusele valgusmikroskoobid ja