KASVATUSE KLASSIKA
Tõesti haritud inimene on see, kelle mõistus teaduslikult ja süda kombelikult hästi haritud on.
Sarnaselt Hurdaga eristatakse ka klassikalises pedagoogikas mõistuse harimist
(haritud/harimatu inimene) iseloomu ehk karakteri kasvatamisest (hea/kuri inimene). Mõistust
ja füüsist saab harida, andes inimlapsele teadmisi, oskusi ja vilumusi - koolihariduse
vajalikkuses ei kahtle üldjuhul mitte keegi. Olgu siinjuures repliigina lisatud kirjanik Mari
Saadi (2004) arvamus meie koolihariduse vajakajäämise kohta tervikuna:
Lapsi peaks harjutama teadmisega, et meie materiaalse maailma taga võib olla sama reaalne
teine maailm, mitte aga tühjus. Üht ja sama probleemi peaks vaatlema mitte ainult
loodusteaduslikust seisukohast, vaid ka vaimsest seisukohast. Jumal, vaimne maailm, inimese
hing kõigi nende olemasolu materiaalse maailma alusena ja põhjusena - säärane käsitlus