Et võitluste käik on koondatud lühemale ajale ja sündmuste käigust valitud olulised momendid, siis koondub nendesse ka rohkem tegevust ja tegelasi, kelle mõtted ja väljendused on olulised ja meeleolud ning elamused intensiivsed. 4. Dialoogiline vorm Draama vormiliseks iseärasuseks on dialoogiline sõnastus. Dialoog ehk kahekõne oli algselt kõne kahe isiku vahel, nüüd aga kahe või mitme isiku vahel ristlev kõnelus. Iga üksiku tegelase kõneosa dialoogis nimetatakse repliigiks. Sageli esineb draamas ka monoloog ühe tegelase ulatuslikum kõne mis annab seda edasi tegelase mõtteid, et neid teatavaks teha vaatlejale. Temaatilise terviku säilitamise huvid ja lavatehnilised põhjused, nagu dekoratsiooni, kostüümide ja lavasisustuse muutmine, tingivad draamateose jaotamist vaatusteks. Vaatused jagunevad omakorda etteasteteks ehk stseenideks, s.o. osadeks, kus tegelaste koosseis ei muutu. Dramaatilised zanrid.
Mitte ühtegi asja ei tohtinud ütelda otse, ainult ümber nurga. Salongidesse püüdsid jõuda inimesed, kes tahtsid unustada oma minevikku, kes olid võtnud endale mõne romaanikangelase nime, kes püüdsid riietuda vastavalt ,,maitsele" ja püüdsid omandada salongilikku keelt = õrnuste maakaart. Tegemist oli VÕLTSE VAGATSEMISEGA. Vagatsemise eesmärgiks oli rikastumine võõra vara arvelt. Sellise võlts keelepruugi tipp fraasiks, repliigiks, võib pidada tõika naeruväärsetest eputistest "Abielu pean ma suurimaks ebasündsuseks: kuidas võiks taluda isegi mõtet, magada kõrvuti täiesti palja mehega" Naeruväärsed eputised ongi Moliere murdepunktiks. Sealt alates asub ta kaitsma naist. Ta väitis, et naine peab olema suhetes mehega vaba. Ta peab olema mehe sõber, mitte ori. Ta on öelnud, et armastust ei saa kasvatada, käskida ega sundida. Aga samas ei tohi armastust liiga vabaks lasta
Etenduste ühiskondlik kõlapind oli võimas, tennishalli suunas voorivad inimmassid on senini silme ees. Näib, et "Estonia" tabas kahe naelapea pihta: tõi esile uue perspektiivi ooperi ja Tallinna publiku suhetes ning näitas esimese esietendusega arvestatavat kunstitaset. Suurejooneline ja ka suurejooneliselt lavastatud ,,Aida" sobis tennishalli hästi, ehkki laiaks venitatud ristkülikukujuline lava tekitas reziile ja osatäitjatele omaette raskusi: kui üks tegelane pidi teatud repliigiks jõudma teise tegelase juurde, alustas ta oma teekonda juba varakult, et õigeks ajaks kohale jõuda. Samuti püüdis lavastaja Marianne Mörck (Malmö) täita lava võimalikult paljude tegelastega ka kammerlikumates stseenides (Amnerise seltsidaamid ja ümmardajad, õukondlased, sõdalased, orjad jt). Akustiliselt aitas kaasa hästi reguleeritud helitehnika -- aga ennekõike orkestri, koori ja solistide tähelepanelikkus. Dirigent Arvo Volmeri kätte jooksid kõik jõujooned ja ta valitses
annaabi.ee 
