Üldine teatriajalugu I sügis
Üks
tuntumaid on 402. aastal kirjutatud ,,Pärslased". Ta sündis küll preestri perekonda, kuid ise Demeteri
kultusesse pühendatud ei olnud. Eriti religioosne ta polnud, uskus Ateena linna. Pärast pärslaste üle
saavutatud võitu ei huvitutud enam Dionysusest ning huvi hakkas pakkuma hoopis Ateena linn oma
ideoloogiaga seda võib nimetada aga patriotismiks mitte religioossuseks. Kindlasti oli tema
näidendites ka mingi jumalik printsiip. Kreeklastel polnud repertuaariteatrit (iga näidendit mängiti
ainult üks kord), Aischylose dramaturgia oli aga niivõrd hea, et tema näidendeid esitati korduvalt ka
pärast tema surma. Dramaturg ei saanud vihjata millelegi, ei saanud kasutada alltekste, vaid pidi
kõik selgelt välja ütlema. Aischylos kasutas sõnakordust.
Ateena oli võimsam kui kunagi varem, kuigi võim oli endiselt Sparta käes. Aischylose teine näidend
oli 458