Balti DP laagritest-Saksmaal peale II maailmasõda
söekaevandustesse nii Briti, kui ka Ameerika tsoonidest. Pagulaste kasutamine kohaliku
(Euroopa) majanduse taastamisel ärritas Nõukogude Liitu, sest suurem osa teistesse riikidesse
odava tööjõuna siirduvaid inimesi olid just Nõukogude Liidu või selle mõjuvõimu alla kuuluvate
riikide kodanikud, kes ei tahtnud tagasi kodumaale pöörduda.
1946. aastal Genfis otsustati luua uus organisatsioon, kes pidi hakkama tegelema selleks ajaks
veel laagritesse jäänud ja kodumaale mitte repatrieeruvate pagulaste ümberasustamisega. Selleks
organisatsiooniks sai Rahvusvaheline Põgenike Organisatsioon (IRO). Saksamaa ja Austria
laagrites oma edasist saatust oodanud inimesi hakati peagi ümber paigutama teistesse riikidesse.
Seati täpsed tingimused ümberasumise taotleja vanuse ja tervisliku seisundi kohta. Loa saamisel
võisid määravaks saada tervis, vanus, haridus, erialased oskused, perekondlik staatus, kodumaalt
lahkumise põhjused jne