impeeriumi koosseisu, lubades Moskval neid riike ka rahvusvahelisel areenil esindada. Moskva nõudel ei arutatud Nürnbergi protsessil avalikult MRP-d. USA valitsus avaldas 1946. a. juunis eraldi memorandumid, milles tunnistati Eesti, Läti ja Leedu liitmine NSVL-iga ebaseaduslikuks. Paljud riigid (Soome, Rootsi (1945. a. okt. andsid välja 167 Balti sõjaväelast)) aga ajasid Moskva-meelset poliitikat. Moskva soovis kõigi 250 000 põgeniku tagasitoomist e. repatrieerimist, kuid lääneriigid sellega ei nõustunud. USA ei tunnistanud Balti riikide annekteerimist ka järgnevatel aastatel, enamik riike (va. Rootsi ja Inglismaa) keeldus välja andmast ka Balti riikide kulda. Eriti aktuaalne oli Balti küsimus 1980. a. esimesel poolel. 1983. a. kuulutas USA valitsus 14. juuni Balti vabaduse päevaks, 1985. a. võttis Euroopa Parlament vastu otsuse Balti riikide õiguslikust staatusest ning järgmisel aastal kiitis heaks resolutsiooni, mis nõudis eestlaste,
õpetajaks. 1943. aasta alguses, pärast Saksamaalt naasmist, pandi Jõgisalu Rõude algkooli juhatajaks. 9 1943. aasta suvel osales Jõgisalu õpetajatele ette nähtud kursustel Haapsalus, kust sai algkooliõpetaja ametitunnistuse ja ettepaneku asuda sügisest tööle Lihula Gümnaasiumi, mille ta ka vastu võttis. Pärast vangilaagrist vabanemist, repatrieerimist 1946. aasta novembris, sai Jõgisalu uuesti õpetajaks, seekord Saulepi Mittetäielikku Keskkooli. Saulepis õpetas ta matemaatikat, keemiat, eesti keelt ja teisi aineid. 1947. aasta l. septembrist pakuti Jõgisalule Märjamaa Keskkooli õpetaja kohta, kuhu ta jäi tööle oma õpetaja-aastate lõpuni. Märjamaa Keskkoolis töötas Jõgisalu kolmkümmend üks aastat, nendest kakskümmend kuus õppealajuhatajana. Töö kõrval lõpetas 1950. aastal Tallinna Õpetajate Instituudi ja 1955
annaabi.ee 
