11.klassi ajaloo kokkuvõte
Arvukas väliseesti kogukond tekkis Teise maailmasõja ajal ja seda eelkõige poliitilistel
põhjustel: tuhanded inimesed pagesid kodumaalt Nõukogude okupatsiooni eest, paljud jäid
sõjavangidena liitlaste kätte või olid sõja-aastatel sunniviisiliselt Saksamaale tööteenistusse
saadetud. Enamik pagulastest oli koondunud Rootsi ja teistesse Lääne-Euroopa riikidesse,
kus nad paigutati ümberasujate laagritesse. Vabatahtlikult või sunniviisiliselt pöördus
kodumaale tagasi ehk repartieerus 1946. aasta kevadeks ligikaudu 15 000 eestlast.
Lääneriikidesse jäi lõppkokkuvõttes 75 000 eestlast, kes leidsid peavarju peamiselt Rootsis
ja Saksamaal. Väliseestluse olulisemateks keskusteks olid muutunud Toronto, New York ja
Stockholm.
Välis-Eesti ühiskonna poliit. tegevus tugines mitmesugustele pagulasorganisatsioonidele.
Eesti poliitiliste erakondade koostööorganina moodustati Eesti Rahvusnõukogu. Selle
toetajaskond moodustas 1954