Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]
kehakatted)
· Didaktilised üldistavas vormis rahvapedagoogilised keelud, hoiatused jms., mis
simuleerivad tihti uskumusi, tavaõiguslikke sätteid ja/või vanasõnu
Uudishimu teeb ruttu vanaks; Kes vana asja mäletab, silm peast välja! Kes supiga leiba sööb, see
saadetakse Siberisse; Reha palub vihma (kui reha unustatud maha, pulgad ülespoole); Kes jalga
põlvel kiigutab, kiigutab vanakuradi lapsi; Kes põlle eest märjaks teeb, saab joodiku mehe
· Retoorilised tõrjevormelid e. reparteed, st. pareerivad, iroonilised, norivad vastused
mitmesugustele pärimistele, soovidele, palvetele, kurtmistele, vabandustele, hinnagutele,
solvangutele jne.; lähtuvad konkreetseist sõnadest partneri poolt öeldus:
(Anna... --) Anna jäi Tartus rongi alla; (Ei usu! --) Anna urruaugule musu! (Ei viitsi... --) Kui ei
viitsi, võta vits pihku! (Ise... --) Ise on sealaudas; (Kuhu? --) Kuke suhu; (Ma mõtlesin... --)
Kalkun ka mõtles (et muneb aga...); (Ma nägin unes... --) ...et kassi pee põles.