Saksa Demokraatlik Vabariik
organisatsioonide taastamisele ning uute, esialgu kohalike võimuorganite ning seejärel ka
keskvõimuorganite valimiste korraldamisele. Valimiste tulemusel moodustatud valitsusega
kavatsetigi sõlmida rahulepind. Sellist Liitlaste poolt alustatud poliitikat okupeeritud Saksamaa
suhtes hakati nimetama "nelja D poliitikaks"- demilitariseerimine, denatsifitseerimine,
demokratiseerimine, demonteerimine.
Saksamaa pidi maksma sõja võitnud suurriikidele reparatsioone. Maa jagati kaheks
reparatsioonitsooniks. NSV Liit ja lääneliitlased pidid koguma reparatsioonimakseid igaüks oma
okupatsioonitsoonis. Hitleri agressiooni tekitatud kahju korvamiseks ja Saksamaa sõjalis-
tööstusliku potentsiaali vähendamiseks planeeriti demonteerida Saksa tööstusettevõtted ning
võtta nende seadmed reparatsioonimaksete katteks.
Peatselt alanud nn külm sõda muutis Saksamaa ida ja lääne vahelise vastuseisu
tallermaaks