Grupp III dsRNA viirused
on reeglina vähepatogeensed ja jagatakse tinglikult:
mitte-fusgeenseteks viirusteks. Siia kuuluvad mitmed inimesi ja koduloomi nakatavad
viirused (nakatumine toimub enamasti suu kaudu);
fusogeenseteks viirusteks, mis põhjustavad nakatatud rakkude liitumist. Siia kuulub
Nelson Bay viirus, mis nakatab Austraalia lendrebased.
Lindude reoviirused on reeglina patogeensed ja põhjustavad enamuses nakatatud rakkude
liitumist (st. nad on fusogeensed viirused).
Reoviiruseid on leitud ka madudel. Enim on uuritud imetajate reoviiruseid, milliste uurimiseks
kasutatakse tänapäeval pöörgeneetikat (on olemas meetodid kloneeritud genoomi segmentidest
infektsioonilise viiruse rekonstrueerimiseks).
3.1.1. Virion
Reoviiruste virionide diameeter on ca 85 nm, ISVP-l (infectious subvirion particle) 80 nm ja
core-osakesel 60 nm. ISVP on
infektsioonilised ja erinevad
täielikest virionidest valgulise
koostise (ISVP-del puudub 3
valk) ning valkude
annaabi.ee 
