molekulist. Väiksemate viiruste genoomid koosnevad u. kolmest tuhandest nukleotiidist (bakterviirused), suurimad aga kuni 300 000 nukleotiidist (rõugeviirus). Seega on väiksematel kuni 3 geeni suurimatel kuni paarsada. (Geeni keskm. suurus on 1000 nukleotiidi). DNA-VIIRUSED: a) Üksikahelaline DNA b) Kaksikahelaline DNA (adenoviirused, herpesviirused). RNA-VIIRUSED: a) Üksikahelaline RNA (paragripp, gripp, polioviirus, retroviirus). b) Kaksikahelaline RNA (reoviirus, rotaviirus). iirused kasutavad oma genoomi rakusiseseks paljundamiseks paljusid erinevaid mooduseid, kuid kindlasti peab nende genoomis olema kolme tüüpi geene. Replikatsiooni geenid: kindlustavad viiruse genoomi paljundamise. Regulaatorgeenid: mõjutavad nakatunud raku aktiivsust selliselt, et soodustada viiruse paljunemist.Struktuurgeenid: kindlustavad viirusosakese moodustamise. Vastavalt oma funktsioonile jagunevad viirusvalgud: replikatsioonivalgud regulaatorvalgud
aktiveeritud PKR vahendusel, vt. ülal). Andmed raku translatsioonisüsteemi mõjutamisest reoviiruse poolt on vastukäivad: - mõned andmed näitavad, et hilises infektsioonis toimub üleminek cap-sõltumatule translatsioonile. Samas on vähemalt mõnedel juhtudel näidatud, et reoviiruse poolt nakatatud rakkude ekstraktid on võimelised transleerima capeeritud mRNA-sid; - on andmeid, et reoviirus mitte ei blokeeri capeeritud mRNAde translatsiooni, vaid kodeerib mingit faktorit (tõenäoliselt on selleks 3 valk) mis soodustab capeerimata mRNAde transleerimist; - samuti on võimalik, et reoviiruse hiliste mRNAde eelistatud translatsioon tuleneb sellest, et need RNA-d tõrjuvad raku mRNAd polüsoomidelt välja (on tugevad translatsioonilised maatritsid). Peremehe poolsed kaitsemehhanismid