Kui ma oleksin Eesti põllumajandusminister
nõukogude perioodi lõpul, ning põllumeeste vähene keskkonnateadlikkus mida
see siis ikkagi loodusele põhjustab. [6]
Intensiivse põllumajanduse mõjul on vee kvaliteet halvenenud kogu maailmas,
veekogud rikastuvad liigselt toitainetega ehk eutrofeeruvad ning palju rohkem
tuleb teha kulutusi joogivee puhastusele või uute veeallikate leidmisele. Euroopa
Liidu maades on põllumajandusliku hajureostuse mõju veevarudele ilmnenud
valusa kogemusena: reoveepuhastusele kulutatud miljardid pole andnud loodetud
tulemust ja paljude veekogude seisund on endiselt kehv. Praegusel ajal asuvad
põhilised põllumajanduse tootmisalad põhjavee toitealadel. Kaitsmata
põhjaveega aladel on tõsime probleem sõnnik ja silomahl, mida ei suudeta veel
korralikult ja keskkonnahoidlikult kasutada.[1]
Olgu teadmiseks, et ülemäärased nitraatioonid põldude aluses põhjavees
pärinevad taimede poolt kasutamata jäänud lämmastikust.[6]
annaabi.ee 
