Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning inimese ja keskkonna suhteis. Millised need muutused on olnud? Mainida võiks näiteks õhusaaste suurt kasvu (Londoni sudud, mis nõudsid tuhandeid inimelusid ja on kordunud Tokis, Mehhikos), happesademete suurenev mõju kooslustele, pinnasesaaste, veekogude reotus, millele järgneb teatud looma ja taime liikide hävimine või muutus jne. 1 Ökoloogia uurimisvaldkonnad Ökoloogias on kaks tähtsat osapoolt organismid ja nende keskkond. Elusorganisme on väga palju erinevaid. Sellepärast ongi ökoloogia lähedalt seotud bioloogia ja selle sõsarteadustega. Elusolendeid saab uurida rakutasandil (nt. biokeemia, molekulaarbioloogia, rakubioloogia), üksiku organismi kaupa (nt. botaanika, zooloogia), populatsioonide,
Mida suurem on N kogus, seda suurem on orgaanilise aine kogus vees troofsus. Nüld =Ninorg + Norg Nüld üldine lämmastik Ninorg anorgaaniline lämmastik Norg orgaanline lämmastik Ioonilisel kujul N Puhtal kujul N NH4 NH4 N NO2 NO2 N NO3 NO3 N Püld = Pinorg + Porg Teisendamine: NH4 N või NH4 mg N/l = 0.78 NH4+ NO2 N = 0.29 NO2- NO3 N = 0.23 NO3- PO43- - P = 0.33 PO43- Inimese poolne reotus välendub hajusreostuse kaudu, mis tekib peamiselt põllumajanduses kasutatavate ainete kasutamise teel. N-i molekulid on väga liikuvad ja ei seo ennast pinnase osakestega. P molekulid ei ole liikuvad. P satub otse vette heitvetega. Orgaaniline aine Biokeemiline O2 tarbimine- BHT - (palju kulutavad organismid hapnikku orgaanilise aine lagundamiseks) BHT5; BHT7 1.15 BHT5; BHTt BHT täielik (lagundatakse
annaabi.ee 
