Jäätmekäitluse referaat
Koos elanike
koondumisega linnadesse põhjustas prahist lahtisaamine märgatavalt suuremaid probleeme. Kuigi
tänapäeval on prügi käitlemiseks kasutuses väga erinevaid lahendusi, on jäänud enamkasutatavaks
viisiks prügi ladestamine selleks otstarbeks kohandatud rajatistesse prügilatesse. Prügilad on
keerulised keskkonnaalased objektid.(Kapak 2006: 19) Prügilast pääsevad keskkonda ained, mis
reostavad õhku, vett ja pinnast. Prügila nõrgvesi on suure reostuspotensiaaliga, mis võib rikkuda
põhja- ja pinnavee ning pinnase prügila ümber. Prügilatesse on aastate jooksul veetud mitmesuguseid
jäätmeid, mistõttu võib nn. olmeprügilas leiduda ka ohtlikke-, ehitus-, tööstus- jms. jäätmeid.
Sellistest jäätmetest leostub välja suur hulk saasteaineid. Eestis loodi enamik prügilatest 1970-ndatel.
Kuna prügilad rajati ilma projektita, siis puuduvad neil enamjaolt drenaazitorustik ja
puhastusseadmed