Puurmani keskkonna seisundi kava kodutöö
kagumahutavusega 6000 m3) ning veetakse sealt põllule. Ühistul on kasutada Puurmani vallas
piisaval määral (ca 2100 ha) põllumaad, mis võimaldab pidada kinni sõnniku kasutusnõuetest.
Põhjavee kaitstuse hindamisel võeti aluseks peamiselt see, kas farm paikneb põhjavee
suure reostusohtlikkusega alal või väljaspool seda ning arvestati täiendavalt koha konkreetseid
hüdrogeoloogilisi tingimusi. Väljaspool kaitsmata põhjaveega alasid on tegemist piisavalt hea
reostuskaitstusega ning seal puudub reaalne põhjavee reostamisoht loomakasvatusest pärinevate
reoainetega. Nitraaditundliku ala piires arvestati mõju hindamisel põhjaveele ka pinnakatte
paksust. Pinnaveekaitse puhul hinnati eelkõige farmide paiknemist pinnaveekogude suhtes.
Maakasutusteguri arvesse võtmisel hinnati esmajoones farmide seost lähiümbruse
põllumajandusmaa kasutamisega. Näiteks veisefarmide puhul on oluline söödabaasi olemasolu,
peamiselt kultuurrohumaad
annaabi.ee 
