Jätkusuutlik areng
harmooniline ja tasakaalustatud haldamine Eesti ühiskonna ja kohalike kooskondade huvides.
Eesmärgiks on saavutada olukord, kus inimene ei käsitle keskkonda kui kaitset vajavate
objektide kogumit, vaid kui tervikut, mille osaks ta ise on. Sihiks on looduse kui väärtuse ning
kui ühiskonna keskse arenguressursi kooskäsitlus Eesti üldise edenemise kontekstis. Eesti ei
peaks oma keskkonnakaitse ja kasutuse planeerimisel tingimata järgima arenenud riikide
keskkonna- ja reostusekeskseid ning tarbimisharjumustele suunatud käsitlusi, vaid lähtuma ka
kohalikust traditsioonist ja eripärast. Näiteks Eestile omane maastik kui kultuuripärand võiks
olla lisaväärtuseks, mis suudab osaliselt korvata mitmete riikide kõrgemat elatustaset ja selle
kaudu vähendada ajude väljavoolu. Eesti maastik võiks saada kandvaks elemendiks siinses
ökosüsteemis, käsitledes seda kui elukeskkonda, mis haarab endasse kõige muu kõrval ka