paiknevate küngaste ja platoodega ning suuremad mäed jäävad Nigeeria kaguosasse. Nigeeria suhteliselt tasandikuline pinnamood on andnud suured eelised sealse majanduse arenguks. Nigeeria tähtsamate loodusvarade hulka kuuluvad nafta, maagaas, tina, rauamaak ja kivisüsi,aga ka põlluharimiseks sobilik maa. Peamised ekspordi artiklid on nafta tooded, kumm ja kakao. Nigeeria ühekülgne, naftale toetav ning suhteliselt plaanitu majandus on ülerahvastatud ja väga suure reostusastmega linnade põhjuseks. Riigi naaberriikideks on Benin, Niger, Tsaad ja Kamerun. Nigeeria on põhiline sidepunkt tema ümber paiknevate Musta Aafrika riikide ja Ameerika, Euroopa ning Ida-Aasia vahelises illegaalses narkootikumide kaubanduses. Seda eelkõige soodsa geograafilise paiknemise tõttu: läbivad jõed ja väljapääs ookeanile. Nigeerias asuvad suuremad sadamad on Bonny Ishore'i, Calabari ja Lagose sadam. Nigeeria suurima jõe Nigeri deltas ja Guinea lahes on
Kiskjalise eluviisiga protistid toituvad bakteritest, sinivetikatest, ainuraksetest vetikatest, mikroseentest, teistest algloomadest ja isegi väikestest hulkraksetest organismidest. Kuigi protistide biomass koosluses on väike, on nad tänu kiirele ainevahetusele tähtsad aineringe mõjutajad, suutes lagundada olulise osa orgaanilisest ainest. Protistid on head veekogude seisundi indikaatorid. Puhtas ja hapnikurikkas vees elavad ühed liigid, suurema reostusastmega vetes aga hoopis teised. Osa protistidest on parasiitse eluviisiga ja võivad muudel elusorganismidel (sh ka inimesel) põhjustada haigusi. Protistid ise on paljude toiduahelate alguslülideks. Protistide jaotus välistunnuste põhjal: Jaotus toitumistüübi alusel · autotroofsed protistid (vetikad) · heterotroofsed protistid (algloomad kitsamas mõttes) Jaotus liikumistüübi alusel · viburloomad ehk flagellaadid (liiguvad ühe või mitme viburi abil)