transpordivahendites, ning nende põlemise käigus tekkivad heitmed. Saastajad jagatakse kolme rühma: kriitilised saastajad (nt CO), otsesed saastajad (nt O3) ja kaudsed saastajad (nt. O3 tekkereaktsioonis esinevad algühendid). Lisaks jagatakse reostusained kaheks- primaarsed ning sekundaarsed reostusained. Primaarsed reostusained on ained, mis satuvad atmosfääri koheselt pärast põlemisreaktsiooni. Sekundaarseteks reostusaineteks loetakse aineid, mis tekivad atmosfääris (mitme) reaktsiooni käigus. 2.1 Süsi Süsi on fossiilne kütus, mis tekib soistes ökosüsteemides, kus taimejäänused on muda ja vee poolt kaitstud õhu ja biolagunemise eest. Söe tekkeprotsessi käigus toimuvad mitmed füüsikalised, biokeemilised ja keemilised muutused, mis vähendavad vee ja hapniku sisaldust. Söe keemiline struktuur koosneb erinevate funktsionaalrühmadega benseenidest. Mida
Selline mürgi akumuleerumine kordub järgmisel troofilisel tasemel, kui putuktoidulise looma sööb järgmine kiskja, ning lõpuks osutuvad kõige suurema mürgikoguse omastajateks tippkiskjad. Veereostus.Vee saastamisel on negatiivsed tagajärjed nii inimestele, kõigile vees elavatele liikidele kui ka muule elustikule: see hävitab toiduallikad ja reostab joogivee. Mineraalsed toiteained on taimedele ja loomadele vajalikud, kuid suures kontsentratsioonis võivad needki muutuda ohtlikeks reostusaineteks. Olme- ja tööstusheitveed, põldudelt väljauhutud väetised, pesuvahendid ja erodeeritud pinnas põhjustavad veekogudesse sattudes selle küllastumise nitraatide ja fosfaatidega, mille tulemusena veekogu toitelisus kasvab. Eutrofeerumise üheks silmatorkavamaks ilminguks on veeõitseng. Fütoplanktoni, eriti sinivetikate vohamine võib olla nii ulatuslik, et vesi hägustub, enamik veesisest suurtaimestikku kaob ning teised liigid tõrjutakse planktonist välja
annaabi.ee 
