eutrofeerumine kõige enam? Kuidas see avaldub? 18. Millistes järvedes kasvavad kõige haruldasemad taimed ja millised need on? Puhtaveelistes ja läbipaistvates vetes. 19. Miks on taimede kasv ja suguline paljunemine jõgedes või nende teatud lõikudel raskendatud? Sest vesi liigub ja kisub taimi. Vooluvesi viib seemned minema. 20. Millised muutused on ilmnenud Läänemere taimestikus eutrofeerumisel ja toksiliste ainetega reostumisel? On hakanud reostuse tõttu levima vetikad. Pruunvetikatest põisadru, Sphacelaria arctica ning niitja tallusega eutrofeerunud keskkonda eelistavad Pilayella ja Ectocarpus, punavetikatest Furcellaria lumbricalis ning Polysiphonia ja Ceramium’i liigid, rohevetikatest Cladophora ja Enteromorpha liigid.
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES: VEEKOGUDE ELUSTIK Loomad 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid. 2. Loomade kudede neli põhitüüpi: ehitus, ülesanded, näited. 3. Loomorganismi neli põhitalitlust (põhifunktsiooni): näiteid mitmesugustelt loomadelt. 4. Loomariigi süsteemi ühikud (taksonid), nende hierarhia (alluvus üksteisele), näiteid mitmelt tasemelt. 5. Loomade teaduslike (mitte eestikeelsete!) nimede moodustamise reeglid liigi, perekonna, sugukonna ja kõrgemate rühmade tasemel. 6. Monofüleetilised, polüfüleetilised ja parafüleetilised taksonid: mõisted, näiteid loomariigist. 7. Loomariigi geoloogiline ajalugu: mis aegkonnas on tekkinud enamus hõimkondi, maismaaloomad, imetajad. 8. Loomade moone (metamorfoos): milleks ja kuidas? Vastsete näiteid mere- ja maismaaloomadel. Täis- ja vaegmoone putukatel. 9. Sümbioosi vormid: parasitism, kooselu (kommensalism) ja vastastikku kasulik kooselu (mutualism): näitei...
Fundamentaalne põhiniss - tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks Fütomass taimne biomass Füüsikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon, müra) Globaalne väljasuremine - on paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine. Hajureostus - on keskkonnareostus kindla asukohata allikaist (vastandatult punktreostusele)[1].. Enamasti kasutatakse mõistet veekogu või põhjaveekihi reostumisel (reostamisel) pinnase ja õhu kaudu. Happevihm - on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks. Herbivoor - on loom, kes on anatoomiliselt ja psühholoogiliselt kohandunud toituma taimsest materjalist, näiteks lehtedest või rohust. Heterotroof - on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus
annaabi.ee 
