Kuigi 1990. aastaga võrreldes on Eestis kasvuhoonegaaside heitmed ligi 2 korda vähenenud, on Eestis inimese kohta toodetav CO2 hulk väga suur – ca 11 tonni inimese kohta aastas. Ka Eesti energiasäästu potentsiaal on väga kõrge, näiteks kasutatakse Tallinnas ühe m3 ehitusliku mahu kohta 25–30% rohkem soojust kui Helsingis. See näitab et inimesed Eestis natuke mõtlevad ja nad tahavad elada puhas riigis. Aga võib juhtuda, et kõik muutub ja meie riig hakkab reostuma. Seetõttu võib tekkida palju globaalse probleeme. Me viskame prügi või pudeleid meresse, seetõttu võib juhtuda mere reostumine, mis väga ohtlik mere loomadele, taimedele ja kaladele. Palju kampaaniad tegelevad metsa raadamisega. Taimed ja puud annavad meile hapniku, kui ei ole puud ei ole hapniku, mis meile on nii oluline. Veel on probleemid mis ei seotud inimestega, see on erinevad looduslikud protsessid, näiteks jahenemine või soojenemine. Eestis võib seda juhtuda tulevikus
Tartu 2012 1. Sissejuhatus Gangese jõgi on 2,525 km pikkune jõgi, mis saab alguse Himaalaja kõrgustikust ning suubub Bengali lahte. Tegemist on selles piirkonnas ajaloolise tähtsusega jõega, sest see on elatusallikaks selle ääres elavatele inimestele ning elupaigaks paljudele elusorganismidele. Samuti mängib Ganges India kultuuris ning religioonis väga rolli. Kuid tänapäeval on see jõgi erilise tähelepanu all sellepärast, et on hakanud reostuma ning mõjutama negatiivselt sealset ökosüsteemi. Antud referaadi eesmärk on anda ülevaade Gangese jõest, reostuse hetkeseisust, sellest, kuidas reostus täpsemalt tekib ning mis võiksid olla lahendused pikemas perspektiivis. Valisin selle teema, sest kunagi lugesin artiklit Gangese jõest ning samuti pakub mulle huvi India. Nii sain kaks mind huvitavat teemat jaoks ühendada. 2. Gangese jõe iseloomustus
veehaardele piisab sanitaarkaitseala kehtestamisest, kui arvutatud III piirangute vööndis reostusobjektid korrastatakse. Loodeti ka allikalise Vodja jõe reostust tõkestavale mõjule. Paide linna vahetus läheduses pole põhjaveehaardele paremat kohta ja sügavate veekihtide kasutamine oleks nõudnud kulukamat veetöötlust. See näide tõestab veelkord vajadust säilitada asulate ümber looduslik ala, kuhu on võimalik rajada veehaare, kui senised kaevud tiheasustusalal peaksid reostuma või nende vesi vajab kulukamat veetöötlust (näiteks fluoriooni või raadiumi kõrvaldamist). 17 Karsti ja allikate kaitse Karstil on veevaru kujunemisel väga oluline osa. Põhjavee toitumisel karstilõhede kaudu on suure tähtsusega ka pindalaline infiltreerumine läbi õhukese, vett hästi läbilaskva pinnakatte
annaabi.ee 
