Lihakarja (USA Kesk ja lääneos) rohtlad ja parasvöötme lehtmetsad. Kuivem kliima. Lambakasvatus Aasia kesk ja lõuna osa. Austraalia (seal on mägised alad. Argentiin, brasiilia L. osa. Kuivendamine Põhjavee aland. põllumaade väh. Niidud, karjamaa. Niisutamine Sooldumine Piirata niisutamist Üleväetamine põhjavee reostum. Väh. väetised koguseid. Mürkkem. kas. Mürgid kuhjuvad toiduahelas veekogud vohavatest taimedest puhtaks Monokult. kasv. Mulla viljakuse kangus, taime välja töötada loodussõbralikke väetisi. haiguste ja kahjurite levik tuleb kõrvaldada haiguskahjust-ga saak
Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi kogu ega töötle. Nii kasvavad linnade ümber prügimäed, igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. TAIME JA LOOMALIIKIDE HÄVIMINE-Praegu tuntakse Maal kokku umbes 1,6 miljardit liiki. Iga päev kaob neist 50 - 100 liiki, põhjuseks kas otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka saastumine), võõrliikide pealetung jms. VEEKRIIS JA VEEKOGUDE REOSTUM -71% Maast kaetud veega, sellest vaid 1% joogivesi.Maailma veeressursid on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. HAPPEVIHMAD-Happevihmad tekivad kui vabrikutest õhku paiskunud väävli- ja lämmastikühendid ühinevad õhus oleva niiskusega. Kui hakkab sadama vihma, siis tekkinud happed langevad tagasi Maale. Happesademed kahjustavad mulda, metsi, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi jm.