Üldise taimekasvatuse kogu materjal
välja uhutakse.
3. anaeroobses keskkonnas muundumine jätkub, denitrifikatsiooni käigus tekivad
kergesti lenduvad N2O, NO2 ja teised vähepüsivad nn NOx-ühendid, mis lenduvad ja
liiguvad tagasi atmosfääri
4. liikuva põhjavee korral kantakse nitraatlämmastik kuivendussüsteemidesse või
pinnaveekogudesse, kus see põhjustab veetaimestiku vohamist ning on seega üheks
looduskeskkonda reostavaks ühendiks
5. teatud tingimustel (näiteks põhu sissekünnil) toimub lämmastikühendite bakteriaalne
sidumine, st taas orgaaniliseks muutumine, kus rohke süsiniku sisalduse tõttu seovad
bakterid arvestatava osa mulla nitraat- ja ammooniumlämmastikust.
Leostumise seisukohalt on kõige ohtlikum, kui nitrifikatsioon toimub aktiivselt ja taimestik ei
suuda tekkinud nitraatlämmastikku siduda ning samal ajal on mulla niiskus suur, st ületab