13 pinnpinnakihile lähemal. Seadusandlik olukord: iseenesest palju seadusandlike regulatsioone välja antud (veekaitse, õhukaitse, loodusresursside kaitse jne). Mullakaitset kui sellist otseselt ei ole, mulda ennast kui sellist ei kaitsta, kuna Euroopas ühtset seadust pole. Sageli käsitletud vaid teiste seaduste all mõningal määral, näiteks veeseaduses on käsitletud kui vee reostajat. EL Mullakaitse strateegia välja töötatud, milles on määratletud kaheksa peamist degradeerumisprotsessi, mis ohustavad Euroopa Liidu muldasid erosioon, org.ainese kadu, saastumine, sooldumine, tihenemine, biloogilise mitmekesisuse vähenemine jne. Paljud teemad Eestis ka kasutatud. MAAKASUTUSE PLANEERIMINE, MAADE HINDAMINE (muldkeskne lähenemine) Jätkusuudlik maakasutus definitsioone palju erinevaid. Maakasutus, mis tagab tänapäeva ja tuleviku ühiskonna vajaduste rahuldamise
vee sissetungi; · puudub pikaajaline põhjaveetaseme alanemistendents ja põhjaveetaseme alanemine ei põhjusta põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide seisundi olulist halvenemist. Kuna põhjavee hea seisundi tagamine on otseselt või kaudselt seotud rahaliste võimalustega, on küsimus eestkätt selles, kus ja millist reostust ühiskond aktsepteerib. Kehtiv Veeseadus nõuab reostunud põhjavee seisundi parandamist reostaja või, kui reostajat pole võimalik kindlaks teha, siis riigi kulul. See nõue peegeldab poliitilist tahet, kuid praktikas pole täpselt määratletud, millistel tingimustel tuleb antud asukohas (kas looduslik ala või tööstuspiirkond) põhjavesi reostunuks lugeda. Paraku on reostunud põhjavee puhastamine enamasti ka teostamatu või põhjendamatult kallis. Pragmaatiline seisukoht on, et keskkonnakaitseliste meetmetega seotud kulutused
annaabi.ee 
