Seega ei saa ühingute 97 reorganiseerimist piirata tsiviilseadustiku ülaosa seaduse tingimusega, mis lubab juriidilise isiku reorganiseerimist vaid seaduses sätestatud juhtudel. 1.1. Mittetulundusühingute ühinemine Mittetulundusühingute ühinemisel võib olla kaks erivormi. Esimese puhul, mida tinglikult võiks nimetada ühendamiseks, lähevad kahe või enama ühenduse varad ja õigused ning kohustused üle uue põhikirja ja uue nimetuse all tegutsevale õigusjärglasele. Reorganiseeritavate ühingute tegevus lõpetatakse ning liikmeskonnast moodustub õigusjärglase liikmeskond. Kuigi faktiliselt tekib uus ühing, ei loeta reorganiseerimise käigus uue ühingu tekkimist ühingu asutamiseks selle mõiste juriidilises tähenduses. Teiseks erivormiks on liitumine. Liitumise tulemusena lähevad ühe ühingu varad ja õigused ning kohustused üle teisele ühingule, kes jätkab oma tegevust suuremas mahus (suurema liikmeskonnaga) endise põhikirja alusel ja endise nime all
Seega ei saa ühingute 97 reorganiseerimist piirata tsiviilseadustiku ülaosa seaduse tingimusega, mis lubab juriidilise isiku reorganiseerimist vaid seaduses sätestatud juhtudel. 1.1. Mittetulundusühingute ühinemine Mittetulundusühingute ühinemisel võib olla kaks erivormi. Esimese puhul, mida tinglikult võiks nimetada ühendamiseks, lähevad kahe või enama ühenduse varad ja õigused ning kohustused üle uue põhikirja ja uue nimetuse all tegutsevale õigusjärglasele. Reorganiseeritavate ühingute tegevus lõpetatakse ning liikmeskonnast moodustub õigusjärglase liikmeskond. Kuigi faktiliselt tekib uus ühing, ei loeta reorganiseerimise käigus uue ühingu tekkimist ühingu asutamiseks selle mõiste juriidilises tähenduses. Teiseks erivormiks on liitumine. Liitumise tulemusena lähevad ühe ühingu varad ja õigused ning kohustused üle teisele ühingule, kes jätkab oma tegevust suuremas mahus (suurema liikmeskonnaga) endise põhikirja alusel ja endise nime all