- 1940-ndate teisel poolel säilisid haldusüksustena maakonnad (algul 10, hiljem tehti mõned juurde) ja vallad. - 1950.a. kaotati maakonnad ja nende asemele moodustati rajoonid. Vallad muudeti samal aastal külanõukogudeks. - 1952-1953.a. oli Eesti NSV jagatud 3 oblastiks ( Tallinna, Tartu ja Pärnu). Oblastid jagunesid jätkuvalt külanõukogudeks. Peale 1953.a. rajoonid taastati. - Rajoonide arv muutus mitmete reorganiseerimiste käigus kui nende arvu kas suurendati või vähendati. Eesti Vabariigi taasiseseisvudes nimatati rajoonid taas ümber maakondadeks ja külanõukogud valdadeks. - Lugege haldusjaotusest Nõukogude okupatsiooni ajal ka õpik lk.112 ja vaadake kaarte lk.113, 114, 119.
Hitler aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, millega toodi Saksamaa majanduskriisist välja. Saksamaal loodi ka riigisisene poliitiline politsei (salapolitsei) Gestapo aastatel 19331945. Salajane riigipolitsei moodustati 26. aprillil 1933, Preisimaa siseministri Hermann Göringi korraldusel. Pärast NSDAP valimisvõitu 1933. aasta sai NSDAP liider Adolf Hitler Saksamaa kantsleriks ning algas NSDAP parteilise ning riiklike julgeolekuasutuste sümbioos ning kokkusulamine reorganiseerimiste ja liitmiste teel. Repressioonide kõrghetkel alates 1939. aastast oli Gestapo riikliku julgeolekuameti RSHA neljandas osakond. Kuna Gestapo oma ülesehituselt ning alluvuselt oli nii riiklik kui ka parteiline asutus, siis olid kasutusel auastmetena ja ametikoha nimetustena tsiviilpolitseis kasutusel olevad nimetused. Esialgselt oli Gestapo ainult ühe suurima ja Saksamaa keskse - Saksamaa liidumaa - Preisimaa (halduskeskus Berliin) Siseministeeriumi Politsei väiksearvuline allosakond 1A,
treeningprogrammi rakendamine lisaks peakorterile ka teistes struktuuriüksustes või kauplusteketis avatakse lisaks olemasolevatele poodidele veel üks kauplus. Uudse projekti puhul peavad inimesed palju õppima ning improviseerima lahenduste leidmiseks projekti käigus. Ideed, mida välja käiakse on eelnevalt testimata ja seetõttu pole tulemused kindlalt teada. Tegevuste käigus püütakse luua protseduurireegleid ja hakkama saada probleemidega, mida ei suudetud ette näha. Suurte reorganiseerimiste näidetena võib tuua Pirelli (Clark 1995) ja Soti Kuningliku Panga (Currie, Willcocks 1996). Viimases organisatsioonis nimetati projekt koondnimega Columbus, kui sammu tundmatusse. Uudsete ja mastaapsete projektide puhul on inimestele teada projekti üldine eesmärk, aga üldjuhul on raske ette teada kuidas ja täpselt milliste tegevuste kaudu sinna jõuda. Kõige keerulisemad ning projektijuhile väljakutseid pakkuvad, aga samas ka uudseid lahendusi
annaabi.ee 
