Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis
rahvastiku põhimassi moodustasid mittesakslased. Juhtivad reformaatorid pidid arvestama
mittesakslastega, kas või evangeelse koguduse ja usupropaganda laiendamise eesmärgil.
1524. aastal toimunud pildirüüsteliikumine aktiveeris linnarahvast, ennekõike alamkihte, kuid
samas sundis ka linna omavalitsusorganeid rakendama demokraatlikumat ja liberaalsemalt poliitikat.
Tallinna kohalikud reformaatorid esitasid raele kiriku reorganiseerimie projketi, milles oli ka
ettenähtud ühislaeka rajamine hoolekande eesmärkidel. 1549. aastal loodi ühislaeka kõrvale Tallinna
preestrilaegas, mille baasil kujunes hiljem välja linna konsistoorium. Laeka liikmemakse pidi
kasutatama vaeste kirikuõpetajate ja õpilaste, pastorite leskede ning laste toetamiseks. Kolmandana
protestantliku hoolekandeasutusena Tallinnas kutsuti kokku 1552. aastal vaeste koolipoiste
annaabi.ee 
