Kirjanduse põhimõisted
Näit. William Shakespeare ,,Suveöö unenägu“, Eduard Vilde ,,Pisuhänd“
Kordus – stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises.
Kujund – konkreetses vormis üldistus, kirjandusteose detail; markeeritud keelend
Kulminatsioon – teose kõike pingelisem koht
Kõnekujund – ülekantud tähenduses sõna või väljend
Näit. Kasutatavamad kõnekujundid on epiteet, võrdlus, metafoor, personifikatsioon, sümbol ja reooriline küsimus
Kõnekäänd – piltlik ütlus mingi olukorra, olendi, omaduste iseloomustamiseks
Näit. Sajab kui oavarrest.
Lausekujundid – tavapärasest erineva ehitusega laused, kus kasutatakse tavapäratut sõnajärge
Näit. Kes ees, see mees
Lugulaul – jutustav luuleteos
Lõik – teksti osa taandreast taandreani, milles olevad laused on tihedalt üksteisega seotud
Lüroeepika – kirjanudsesega liik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule
Näit
annaabi.ee 
