Siinset turvast kasutati põhiliselt kütteks ja loomadele asemete tegemiseks. 11 5. INIMESE JÄETUD JÄLJED Mukri rabas on nii mõnedki pärandkultuuri objektid. “ Rabalaama lõunapoolses osas on koht, mida teatakse ka Krõõda soo nime all. Legendi järgi olevat sinna uppunud Krõõda-nimeline naisterahvas ning sellest ajast olevat Mukri raba männid punase koorega. ” ( Kristian jt, 2011, lk 42 ). Raba läänepoolses osas asuvas Reonda küla ümbruses on mitmeid murru-lõpulisi kohanimesid: Tagamurru, Mikumurru, Mesimurru, Matsimurru, Oinamurru jt. Nimed on seotud siinkandis kasutatud omapärase aletamisviisiga: “ ... oja kaldamail otsiti valgelepik, raiuti see karusekuus ( 15. juuli - 15. august ) rinnakõrguselt maha ja jäeti siis aastaks seisma. Selle ajaga mädanesid lepad niivõrd, et maharaiumisega sai algust teha. Sellist raadamisviisi nimetati murruks. Et valge lepp kasvab viljakal pinnasel ja
annaabi.ee 
